Kõik siin maailmas on suhteline.
Suhtelisus on nagu lipp mis lehvib tuules, tekkinud asend püsib vaid mõne hetke, mida vaevu silm suudab registreerida ning mõte teadvustada, kuid tuules lehvides ei võta ta iial enam täpselt samasugust asendit tagasi nagu oli tal mõni lühike hetk tagasi, igale inimesele lehvib ta aga isemoodi.
"Nüüd näen ma selgemini kui iial enne, et mitte millegi üle ei tohi otsustada tema välimuse järgi . Oo Jumal, kes sa oled kinkinud mõistuse näiliselt nii põlastus- väärsetele olevustele, lõpmata väike maksab sinu si